Kama tervislikkuse saladus…

Kui küsid inimestelt mis teeb kama eriliseks, siis enamasti kehitatakse õlgu “kama on kama”!

Tegelikult on kama uskumatult tervislik toiduaine ja kama üks suuremaid saladusi on see, et kama koostisosad on leotatud ja röstitud.

Miks meie esiemad kama tegemiseks tera- ja kaunvilja leotama hakkasid, pole teada. Aga 1931.aastast pärit õpetus algab selliste sõnadega: Vili pane eelmisel päeval külma veega likku, soovitatavalt iga liik eraldi….

Erinevates allikates soovitatakse enne söömist või toiduks valmistamist tera- ja kaunvilju leotada, et vähendada neis leiduvate niinimetatud antitoitainete mõju.

Eelkõige peetakse silmas:

• Füthape/fütaadid (esineb tõlkematerjalides ka fütiinhappe nime all), mis seovad soolestikus osasid mineraale ning B3 vitamiini ja takistavad osaliselt nende omastamist
• Lektiinid, mis ärritavad soolt ja võivad aidata kaasa toitainete puuduse või allergiliste reaktsioonide tekkele
• Ensüümide inhibiitorid, mis takistavad seedimiseks vajalike ensüümide tööd
• Polüfenoolid, mis seovad mineraale ja takistavad omastamist

Need sööja seisukohast rohkem või vähem ebasoodsad ained on seal kaitsmaks taime seemneid riknemise või herbivooride seedekulgla hävitava mõju eest ja enneaegse idanemise pärssimiseks. See kehtib ühtviisi nii pähklite-seemnete, teraviljade kui ka kaunviljade kohta. Leotamine võib olla mõistlik juhul, kui kasutatakse valdavalt taimseid valguallikaid kaunviljade näol või asendatakse piima pähkli- või teraviljapiimadega ja kasutatakse neid regulaarselt.

Veelgi efektiivsem on tera-ja kaunvilju leotada ja seejärel röstida – ehk siis soovitatakse teha just seda mis ongi kama põhiline valmistusviis: leotamine, kuivatamine, röstimine ja jahvatamine.

Seega on kama tervisele kasulik ja veganitele lausa hädavajalik toiduaine.